Väiksed sammud parema tuleviku poole!

Niisiis...
(massikommunikatsioon)  :D
Aga kui rääkida asjast, siis... mul saab kolme nädala pärast kool läbi! Loodan, et saab Pangodisse praktikale, ei ole veel rääkinud aga loodaks.. See oleks nii vahva. Ma tahaksin kangesti palju ratsutada, turistidega tegeleda, hobustega tegeleda, rakendamist harjutada, trennides aidata jne. Kahju, et see kevad ühtegi varssa tulemas ei ole. Aga noor ponimära tuleb ratsastusele, seega, huvitav saab ikka olema.
Kass on meil haige olnud. Viimane suvi oli jubehaige ja nüüd on oma kõrvadega ja silmaga hädas olnud. Mina olen muidugi pidanud loomaarsti mängima. Ma ei salga maha, et mul välja tuleb, aga kass võiks veidi tervem olla siiski.
Metskutsasid olen natuke harjutanud jalutamisega. Muidu ka nüüd ilusate ilmadega olen saanud rohkem tegeleda nendega. Kutsad on nii õnnelikud. Tahaks kangesti juba nendega maal käia, siis saaksin veidike autojuhtimist ka harjutada.
Kui juba autodest rääkida, siis ma olen see nädal autode vastu natuke rohkem huvi üles näidanud. Mõtlesin, et kuna sügisel hakkan lube tegema, vaataks ehk natuke müügis olevaid autosid. Olen aru saanud, et Chryslerid mulle meeldivad. Ja automarke tean natuke rohkem. Veel sain teada, et auto mootoril on saaled (ja neid on kahte tüüpi). Seega, selles osas olen midagi õppinud. Geograafias olen õppinud see nädal (energeetika kohta jms) ja kunstiajaloos olen teadmisi saanud. Tegelikult ma olen nii palju see õppeaasta õppinud ja tahaks veel põhjalikumalt teada saada. Kange õpihimu on jah.
Aga seda, mida ma peale seda kooli teen, ma ei tea. Nii palju võimalusi on... loomaarsti abiline, Maaülikool, Tartu ülikoolis füüsika.... kõik on kahe otsaga..kõigega on nii, et kohati tahan, kohati mitte.
Lihtsalt ajutiselt võin ma lastega tegeleda (lasteaiakasvataja abiline nt), hobustega, üldse loomadega (mingi abiline vms), turistidega, giid saaksin olla (observatooriumis nt, kuna ma selle kohta tean üsnagi palju) jnejne... Praegu ma proovin lihtsalt elada ja areneda. Eks näis mis edasi saama hakkab. Proovin päev korraga elada.
Unes räägin endiselt koguaeg. Midagi mind ikka vaevab pidevalt. Aga ma olen eluaeg selline olnud, varem isegi jalutasin ja puha. Nüüd on lähim sellele voodis istukil olles rääkimine. See nädal naersin ka unes ja siis ärkasin oma naermise peale üles. Aga ma mäletan, et ma nägin unenäos midagi naljakat. Toakaaslane ütles, et ma olin jutustanud ka midagi jälle.
Ja täiskuu ajad on imelikud.

Ahjaa... raamatuid olen rohkem lugenud nüüd

Aaga selleks korraks vast piisab mu lehekesest eluloos..
Elame veel!
Jee

päris paljudega kahjuks...